Kaitseliidu Tallinna maleva pealik F.-K. Pinka ja Noorte Kotkaste Tallinna maleva vanem A. Uesson noorkotkaste rivistusel 1930-ndate algul. Allikas: EFA.161.A.401.16
Anton Uesson
Pilt pärineb Rahvusarhiivist
Anton Uesson (12.01.1879-13.04.1942) oli aastatel 1930-1940 Noorte Kotkaste Tallinna maleva vanem.
Ametilt oli ta insener ja poliitik, olles ka aastatel 1919-1934 ja 1938-1940 Tallinna linnapea. Samuti oli ta alates Eesti Linnade Liidu asutamisest 1920 kuni 1940. aastani selle esimees. Uesson kuulus muuhulgas ka Balti riikide linnade liitude komiteesse, I Riigikogu koosseisu ning oli Rahvuskogu Esimese Koja liige. Uesson hukati 13. aprillil 1942. aastal Sverdlovski vanglas. Tema tegevust on tunnustatud mitmete aumärkidega, muuhulgas Kotkaristi III klassi teenetemärgiga.
Ametilt oli ta insener ja poliitik, olles ka aastatel 1919-1934 ja 1938-1940 Tallinna linnapea. Samuti oli ta alates Eesti Linnade Liidu asutamisest 1920 kuni 1940. aastani selle esimees. Uesson kuulus muuhulgas ka Balti riikide linnade liitude komiteesse, I Riigikogu koosseisu ning oli Rahvuskogu Esimese Koja liige. Uesson hukati 13. aprillil 1942. aastal Sverdlovski vanglas. Tema tegevust on tunnustatud mitmete aumärkidega, muuhulgas Kotkaristi III klassi teenetemärgiga.
Enn Nurmiste
Pilt pärineb Rahvusarhiivist
Enn Nurmiste (01.07/13.07.1894-03.03.1968) oli aastatel 1930-1933 Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik.
Ametilt oli ta õpetaja ja poliitik. Osales ka Eesti Vabadussõjas. Aastatel 1919-1929 oli Nurmiste Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor ja Tallinna Tehnikumi direktor aastatel 1929-1940. Nurmiste oli 1937. aastal valitud Rahvuskogu Esimese Koja liige. Ta arreteeriti NKVD poolt 24. jaanuaril 1950. aastal ja 15.05.1950 määrati talle 25 aastat vabadusekaotust ning saadeti Nõroblagi vangilaagrisse, kust ta vabanes enne tähtaegselt 1955. aastal. Pärast vabanemist töötas Nurmiste aastatel 1955-1957 Tallinna 1. Keskkooli õpetaja ja õppealajuhatajana.
Ametilt oli ta õpetaja ja poliitik. Osales ka Eesti Vabadussõjas. Aastatel 1919-1929 oli Nurmiste Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor ja Tallinna Tehnikumi direktor aastatel 1929-1940. Nurmiste oli 1937. aastal valitud Rahvuskogu Esimese Koja liige. Ta arreteeriti NKVD poolt 24. jaanuaril 1950. aastal ja 15.05.1950 määrati talle 25 aastat vabadusekaotust ning saadeti Nõroblagi vangilaagrisse, kust ta vabanes enne tähtaegselt 1955. aastal. Pärast vabanemist töötas Nurmiste aastatel 1955-1957 Tallinna 1. Keskkooli õpetaja ja õppealajuhatajana.
Arved Salupere
Arved Salupere (03.11.1926-19.01.2009) oli alates 1993. aastast ligi kümme aastat kotkajuhina tegev Arte Gümnaasiumis.
Ta oli mees, kes 1934 aastal 8- aastasena liitus Noorte Kotkaste organisatsiooniga ja alates sellest hetkest pühendas kogu oma elu noorkotklusele. 1941. aastal sügisel astus Salupere Mustvee Omakaitsesse, sügisel 1944. aastal liitus Eesti 20. Diviisiga. Pidas selle koosseisus 1945. aastal lahinguid Saksamaal, kus sai ka haavata.
Sõja lõppedes viis elutee Salupere läbi Tšehhi põrgu Siberisse. Peale vabanemist 1950. aastal töötas Salupere kultuuritöötajana valdavalt Ida-Virumaal.
1993. aastal alustas Salupere Noorte Kotkaste rühma loomist 49. Keskkooli (praegu Arte Gümnaasium). Ta tegutses rühmajuhina ligi kümme aastat ning 2002. aastal kaitses ta Noorte Kotkaste Magistri väitekirja isamaalisest kasvatusest. Salupere oli seisukohal, et" Noorkotkaste liikumine on kõige lähemal Eesti Vabariigi järjepidevusele. Ennesõjaaegsed noorkotkad olid oma isamaalise kasvatusega teistest noorsoo-organisatsioonidest tunduvalt ees, nad tegid alati rohkem, kui neil jõudu jätkus. Noorkotkastele oli see elunormiks. Nii peaks see ka praegu olema ja meie noorus oleks palju tervem ja jõulisem. Praeguses internetistatud maailmas peaksid süvenema noorkotkad oma tegevuses eespool toodusse, häbenemata oma pühendumist Eesti isamaale."
Saluperet on tunnustatud arvukate aumärkidega, sealhulgas Noorte Kotkaste organisatsiooni ühe kõrgeima tunnustusega "Lembitu Ristiga," mis talle annetati 1998. aastal. Tema mälestuse ja aadete elushoidmiseks korraldab Noorte Kotkaste Tallinna malev alates 2011. aastast Arved Salupere nimelist luureretke.
Ta oli mees, kes 1934 aastal 8- aastasena liitus Noorte Kotkaste organisatsiooniga ja alates sellest hetkest pühendas kogu oma elu noorkotklusele. 1941. aastal sügisel astus Salupere Mustvee Omakaitsesse, sügisel 1944. aastal liitus Eesti 20. Diviisiga. Pidas selle koosseisus 1945. aastal lahinguid Saksamaal, kus sai ka haavata.
Sõja lõppedes viis elutee Salupere läbi Tšehhi põrgu Siberisse. Peale vabanemist 1950. aastal töötas Salupere kultuuritöötajana valdavalt Ida-Virumaal.
1993. aastal alustas Salupere Noorte Kotkaste rühma loomist 49. Keskkooli (praegu Arte Gümnaasium). Ta tegutses rühmajuhina ligi kümme aastat ning 2002. aastal kaitses ta Noorte Kotkaste Magistri väitekirja isamaalisest kasvatusest. Salupere oli seisukohal, et" Noorkotkaste liikumine on kõige lähemal Eesti Vabariigi järjepidevusele. Ennesõjaaegsed noorkotkad olid oma isamaalise kasvatusega teistest noorsoo-organisatsioonidest tunduvalt ees, nad tegid alati rohkem, kui neil jõudu jätkus. Noorkotkastele oli see elunormiks. Nii peaks see ka praegu olema ja meie noorus oleks palju tervem ja jõulisem. Praeguses internetistatud maailmas peaksid süvenema noorkotkad oma tegevuses eespool toodusse, häbenemata oma pühendumist Eesti isamaale."
Saluperet on tunnustatud arvukate aumärkidega, sealhulgas Noorte Kotkaste organisatsiooni ühe kõrgeima tunnustusega "Lembitu Ristiga," mis talle annetati 1998. aastal. Tema mälestuse ja aadete elushoidmiseks korraldab Noorte Kotkaste Tallinna malev alates 2011. aastast Arved Salupere nimelist luureretke.
